Kõrgest east hoolimata on Salme rõõmsameelne, humoorikas ja elurõõmus – silmad säravad ning juttu jätkub. Ka praegu armastab ta teha näputööd. Kuigi nägemine pole enam endine, ei lase ta sellel meelt heidutada. Oma tegemisi kirjeldas ta talle omase huumoriga: „Päeval heegeldan ja hommikul harutan.“
Vestluse käigus tuli juttu ka Salme tööelust. Küsimusele, kellena ta on töötanud, vastas ta muigega: „Amet õpetas vait olema.“ Esialgu pani see mõtlema mitmele võimalikule ametile, kuid peagi selgus, et ligi 20 aastat töötas Salme postiljonina.
Juba eelmisel aastal jagas Salme ka oma pika ea saladust. Tema sõnul peitub see perekondlikus hoolivuses ja hingerahu hoidmises. Samuti meenutas ta toona üht põnevat seika oma sünnikuupäevaga – tegelikult sündis ta enda sõnul 6. juunil, kuid nõukogude ajal toimunud dokumendivahetuse käigus sai ametlikuks sünnikuupäevaks 6. juuli. Nii võiks tal justkui olla põhjust sünnipäeva lausa kaks korda aastas tähistada.
Vallavalitsus kinkis Salmele sünnipäevaks lillekimbu ja purgi linnumagusat – väikese, kuid südamliku tänuavalduse tema väärika elutee eest.
Soovime Salmele jätkuvalt head tervist, rõõmsat meelt ja palju ilusaid hetki lähedaste seltsis!
Põhja-Sakala vallas elab praegu kaks üle 100-aastast vanaprouat – 103- ja 102-aastane. Juba septembris lisandub nende väärikasse seltskonda veel üks juubilar, kui oma 100. sünnipäeva tähistab üks meie valla härrasmees.
