On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Elanikkonnakaitse
- Põhja-Sakala valla kriisikomisjon
- Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
- Avalikud varjumiskohad
- Olulised telefoninumbrid
Haldusspetsialist Ivo Kralle, tel 503 7483, e-post: [email protected]
Korrakaitseametnikul on pädevus väärteomenetluse läbiviimiseks kõigis väärteoasjades, milles kohalikul omavalitsusel on kohtuvälise menetleja õigused.
Alus: Põhja-Sakala Vallavalitsuse 05.01.2021 määrus nr 1 "Volituste andmine väärteomenetluses osalemiseks"
Põhja-Sakala valla kriisikomisjon:
vallavanem Tiiu Nõmmik – komisjoni esimees
abivallavanem
abivallavanem Luule Tiirmaa
haldusspetsialist Ivo Kralle – komisjoni aseesimees
sotsiaalosakonna juhataja
keskkonnaspetsialist Marleen Linder
AS Suure-Jaani Haldus juhatuse liige Lembit Kruuse
Suure-Jaani Päästekomando pealik Rauno Ruut
piirkonnapolitseinik
Kõpu PM OÜ juhatuse liige Tõnu Vreimann
Vallavalitsuse IT-spetsialist Marko Reimann
OÜ Essi Agro juhatuse liige Tõnis Riisk
Sürgavere PM OÜ juhatuse liige Aarne Ots
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks:
olevalmis.ee käitumisjuhised aitavad sul valmistuda erinevateks kriisiolukordadeks ning kriiside ajal ennast, oma lähedasi ja vara kaitsta.
Valmistumine kriisiolukordadeks
Tegutsemine erinevates kriisiolukordades: https://www.olevalmis.ee/ >> Käitumisjuhised
Infovoldik "OHUTEAVITUS": eesti keeles EST, vene keeles RUS, inglise keeles ENG, ukraina keeles UKR
 |
Vallalehe Leole [juuni 2024, nr 6 (291)] vahel ilmus kriisivalmiduse erileht, kust leiab infot, kuidas valmistuda ja mida varuda võimalikes hädaolukordades võimalikult hästi toime tulekuks. |
 |
Päästeamet soovitab, kuidas olla valmis elektrikatkestuseks |
 |
Kuidas Põhja-Sakala vald on valmis elektrikatkestusteks |
Avalikud varjumiskohad
Põhja-Sakala vallas on kolm avalikku varjumiskohta:
- Võhmas on avalikuks varjumiskohaks Konsumi kauplusehoone (Tallinna tn 26, Võhma linn);
- Suure-Jaanis teenindushoone (Pärnu tn 10, Suure-Jaani linn);
- Pilistveres pastoraadimaja (Pilistvere kirikla, Pilistvere küla).
Kõik hooned on nõuetekohaselt tähistatud avaliku varjumiskoha märgistusega. Varjumiskohad asuvad hoonete keldrites.
Avalik varjumiskoht Võhmas.
Avalik varjumiskoht Suure-Jaanis. FOTOD: Ivo Kralle
|
|
|
Kerksuskeskused
Põhja-Sakala valla kerksuskeskused:
Olulised telefoninumbrid:
112 – KIIRABI, PÄÄSTE, POLITSEI
Eestis on nüüd üks hädaabinumber kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Kui vajad kiiret abi, helista hädaabinumbril 112 Häirekeskusesse.
1247 – RIIGIINFO
- Kriisi korral saad nõu ja ametlikku infot. Kerge meelde jätta: 1 number 24/7 ehk 1247.
- Keskkonnainfo (saad teatada keskkonnareostuste ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste kohta).
- Maanteeinfo (annab infot liikluspiirangute, teetööde, teeolude jms kohta; saad ööpäevaringselt edastada infot riigiteedel esinevate probleemide kohta)
- Päästeala info (kuidas muuta oma kodu turvalisemaks, mismoodi ohutult lõket teha, kuidas leida kutsetunnistusega korstnapühkija kontaktandmeid, teavitada ohtlikust ehitisest või katmata kaevust, või vajadusel tellida omale kodunõustamine)
1220 – PEREARSTI NÕUANDETELEFON
Juhuks, kui Sul või Sinu pereliikmel ilmnevad terviseprobleemid, mis vajavad nõustamist või
otsust täiendava abivajaduse kohta.
1343 – ELEKTRILEVI RIKKETELEFON
Saad infot elektrikatkestuste kohta.
Imatra Elektri rikketelefon: 715 0188
VKG Elektrivõrkude rikketelefon: 716 6666
16 662 – MÜRGISTUSTEABEKESKUS
Infoliin, mis annab mürgistustega seotud infot ja nõuandeid.
612 3000 – POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI KLIENDITUGI
Võtab vastu teateid liiklusohtlikest olukordadest ja annab infot teisaldatud sõidukite ning politsei ja piirivalveameti teenuste jms kohta.
116 111 – LASTEABI TELEFON
Nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Lastega seotud küsimuste ja murede lahendamiseks olemas ööpäevaringselt üle Eesti.
USALDUSTELEFON
- Tel 126 (eesti keeles) iga päev kell 17.00–3.00
- Tel 127 (vene keeles) iga päev kell 19.00–23.00
660 6077 – VÄGIVALLAST LOOBUMISE TUGILIIN
+372 5301 9999 – VÄLISMINISTEERIUMI 24 h INFOTELEFON
Annab nõu ja abi välisriigis hädas olles.
VAIMSE TERVISE TUGILEHEKÜLG: peaasi.ee
Samuti saab kriiside korral abi Kaitseliidult Sakala malev
Suure-Jaani konstaablijaoskond
Pärnu tänav 4 Suure-Jaani linn
612 3510
Põhja-Sakala valla piirkonnapolitseinikud:
 |
SANDER PALUOJA 
5786 8495 |
 |
GRETTA MARII TIRMAN 
|
612 3511Korduma Kippuvad Küsimused
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
-
ohustab paljude inimeste elu või tervist;
-
põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
-
mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
-
mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.
Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
-
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
-
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
-
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
-
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
-
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
-
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
-
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
-
mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt päästeameti kodulehelt);
-
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
-
abi kutsumisest saad täpsemalt lugeda www.olevalmis.ee veebilehelt.
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:
-
tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
-
tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
-
selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
-
tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
-
leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
-
ideaalis on hea, kui kogukonnas on koostatud kriisiplaan;
-
samuti peaksid kriisideks valmistuma korteriühistud.
-
toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
-
vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)
-
suu- ja kehahügieeni tarbed
-
esmaabivahendid ja ravimid
-
taskulamp ja varupatareid
-
kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
magamiskott või tekk
-
muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
-
pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
-
väldi lähikontakte teiste inimestega
-
ära katsu oma silmi, nina ja suud
-
haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
-
jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
-
väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
-
ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
-
varu koju piisavalt ravimeid
Kontakt ja lisainfo
Viimati uuendatud 01.06.2026
