Elukoha vahetus

Teksti koostas Siseministeerium.

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Te olete kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, rahvastikuregistrist valede andmete leidmisel või elukoha andmete puudumisel.

Elukohateate saab esitada kohaliku omavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registripidajale), kui te:

• Rahvastikuregistris puuduvad Teie elukoha andmed.
• muudate elukohta Eestis.
• asute elama välismaale.
• kolite välismaalt tagasi Eestisse.

Kui te kasutate püsivaks või alaliseks elamiseks mitut elukohta, tuleb rahvastikuregistrisse elukoha andmete kandmiseks esitada omal valikul neist ühe aadress, lisades oma kontaktandmed (telefon, e-posti aadress). Teised püsivad või alalised aadressid on võimalik kanda lisa-aadressiks.

Välisriigis elades saab teatada oma elukoha andmete muudatustest välisesindusele.

Kuidas esitada elukohateadet

Elukohateadet saab esitada:

• e-rahvastikuregistris (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga). Teie poolt e-rahvastikuregistris esitatud elukohateate infot ja olekut saate näha samuti e-rahvastikuregistris.
• valla- või linnavalitsuses/ Tallinna linnaosavalitsuses kohapeal.
• kohalikule omavalitsusele posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.
• kohalikule omavalitsusele digitaalallkirjaga allkirjastatult e-posti teel.

Elukohateate prinditava ja elektroonselt täidetava vormi leiab siseministeeriumi kodulehelt.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Ühel aadressil elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateate esitamisel toimub registreerimine uuele aadressile, väljaregistreerimine toimub automaatselt ja selleks ei pea midagi tegema.

Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate linna- või vallavalitsusse saabumise päev.

Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb esitada ka teise hooldusõigusliku vanema nõusolek. Teise vanema nõusolek on vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument või allkiri elukohateatel.

Kui te ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku luba (vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument või allkiri elukohateatel). Omaniku nõusolekut/üürilepingut ei ole vaja, kui rahvastikuregistrisse kantakse teie välisriigi elukoha andmed.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb elukohateate esitajal lisada elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kokkuleppest ei tulene teisiti.

Linna- või vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates elukohateate saamisest. Kui teade vastab nõuetele ja ei esine elukoha andmete kandmisest keeldumise aluseid, kannab linna- või vallavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.