Tänavune Suur Sambaüritus oli järjekorras juba 24. kokkutulek. Traditsiooni eesmärk on hoida au sees Vabadussõja mälestust ning meenutada meie esivanemate suuri tegusid Eesti vabaduse eest võideldes.
Osalejad kogunesid Suure-Jaani kalmistu ees asuva Lembitu samba juurde, kuhu toodi lilli ning tehti ühispilt. Nagu traditsioon ette näeb, olid paljudel kaasas Eesti lipud ning mitmed osalejad kandsid rahvuslikke rõivaelemente.
Seejärel koguneti Suure-Jaani lauluväljakule ühisele piknikule. Piknikulaua katsid osalejad ise ning vabas õhkkonnas jagati mõtteid, mälestusi ja muljeid.
Tänavune kokkutulek leidis aset sümboolselt aastal, mil möödus 100 aastat Lembitu samba avamisest. 24. juunil 1926 avatud monument on üks Eesti tuntumaid Vabadussõja mälestusmärke. Nõukogude okupatsiooni ajal purustati sammas kahel korral – 1941 ja 1949, kuid taastati ja taasavati 23. juunil 1990. aastal.
Sambaürituse eestvedaja, tuntud meediategelase Raul Rebase sõnul on ettevõtmise mõte lihtne – tulla võidupühal kokku, meenutada meie vabaduse lugu ja väärtustada neid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Aastate jooksul on sambaüritus rännanud eri paikadesse üle Eesti, kuid tänavu kohtuti Suure-Jaanis.
Osalejate seas oli nii kaugemalt tulnuid kui ka kohalikke elanikke. Ühiselt tõdeti, et sellistel kokkusaamistel on oluline roll ajaloomälu hoidmisel ning kogukonnatunde tugevdamisel.
Lisalugemist Lembitu ausamba ajaloost leiab Sakala artiklist „100 aastat tagasi> Mälestussammast tuli jaanipäeval Suure-Jaani avama mitu tuhat inimest“.
